Kehakultuuriteaduskonna lõpetanute suremus Eestis 1983–2010
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11412Keywords:
kehaline aktiivsus, suremus, kehakultuuriteaduskond, standarditud suremusmäärAbstract
Eesmärk. Hinnata kehakultuuriteaduskonna lõpetanute suhtelist surmariski võrreldes Eesti kogurahvastikuga 1983–2010. Metoodika. Kohorti kuulus 2418 meest ja 2370 naist, kes lõpetasid ajavahemikul 1960–2007 Tallinna Ülikooli terviseteaduste ja spordi instituudi või 1948–2007 Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna. Iga isiku jälgimine algas ülikooli lõpetamise hetkest või 01.01.1983, kui ülikool lõpetati enne 1983. aastat. Isikuid jälgiti kas surmani, emigreerumiseni või 31.12.2010, sõltuvalt sellest, mis esines kõige varem. Emigreerumise fakt ja kuupäev tehti kindlaks linkimisel rahvastikuregistriga, surmapõhjused ja -kuupäev saadi surmapõhjuste registrist. Surmariski kohordis mõõdeti standarditud suremusmääraga (SMR). Tulemused. Kehakultuuriteaduskonna lõpetanud meestel registreeriti 305 ja naistel 132 surmajuhtu. Nii meeste kui ka naiste üldsuremus oli madalam vastavalt kogu mees- või naisrahvastiku suremusest (SMR = 0,42; 95% uv 0,37–0,46 meestel ja SMR = 0,55; 95% uv 0,45–0,64 naistel). Meestel ja naistel ilmnes madalam surmarisk vereringeelundite haiguste ja välispõhjuste korral. Lisaks täheldati meestel madalamat surmariski hingamiselundite haiguste ja pahaloomuliste kasvajate puhul ning madalamat valitud alkoholisõltuvatest põhjustest tingitud surmariski. Ühegi vaadeldud surmapõhjuse osas ei esinenud uuritutel kõrgemat suremust võrreldes kogurahvastikuga. Järeldused. Kehakultuuriteaduskonna lõpetanud mehi ja naisi iseloomustab madalam suremus võrreldes kogurahvastikuga. Eesti Arst 2013; 92(8):444–451Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
