Elektrooniliste terviselugude analüüsimise võimalused Tartu perearstide infosüsteemi näitel
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11413Keywords:
perearst, elektrooniline terviselugu, terviseinformaatika, andmeanalüüsAbstract
Taust, eesmärk. Artikli eesmärgiks on anda ülevaade analüüsidest, mida on võimalik teha Tartus asunud Maarjamõisa polikliiniku perearstide patsientide terviseandmetest moodustatud andmebaasi alusel. Tegemist on sissejuhatava uurimusega, mille eesmärgiks on tutvustada andmeanalüüsi potentsiaali elektrooniliste terviselugude uurimisel.Metoodika. Aastatel 1995–2011 Tartu Maarjamõisa polikliiniku perearstide töövahendiks olnud patsientide anonüümseks muudetud terviseandmeid sisaldava infosüsteemi andmestikku analüüsiti erinevate jaotus- ja sagedusanalüüsi meetoditega.Tulemused. Vaadeldud ajavahemikul toimus aastaaegade kaupa kõige enam arstivisiite sügisesel ja talvisel perioodil ning nädalapäevadest esmaspäeval. Visiidikirjed sisaldasid kokku 18 462 524 sõna, millest 14% moodustasid lühendid. Kokku kasutati 190 789 unikaalset algvormi ehk lemmat, millest ainult 78 909 lemmat (41,36%) oli kasutatud enam kui üks kord ning 25 437 lemmat (13,33%) oli kasutatud vähemalt 10 korda. Suurima esinemissagedusega sõnad või lühendid olid rr, ravi, x, olema ja mg. Kokku kasutati andmestikus 5389 erinevat RHK-10 diagnoosi, millest 425 (7,9%) sagedasemat unikaalset diagnoosi moodustasid 90% kõigist diagnoosidest. Andmestikus esinevad retseptid sisaldavad 718 erinevat toimeainet, millest 144 (20%) sagedasemat unikaalset toimeainet moodustasid 90% kõigist retseptidega väljakirjutatud toimeainetest. Kokkuvõte. Analüüsi tulemusi on võimalik kasutada tervishoiukorralduslike otsuste tegemisel. Andmestik on erakordselt mahukas ja sel on seetõttu suur potentsiaal täiendavaks analüüsiks, sh andmekaevemeetodite rakendamiseks. Eesti Arst 2013; 92(8):452–459Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.