Kubitaalkanali sündroom

Authors

  • Kennet Kõiv
  • Leho Kõiv

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11415

Keywords:

kubitaalkanali sündroom, küünarpiirkond, küünarluunärv, n. ulnaris

Abstract

Kubitaalkanali sündroom (KuKS) on n. ulnaris’el (küünarluunärv, ulnaarnärv) kõige sagedamini esinev perifeerse närvi kompressioonisündroom. Karpaalkanali sündroomi järel on see teine enam levinud perifeerse närvi kompressioonisündroom üldse. KuKS põhjustab sageli patsiendile märkimisväärset valu ja ebamugavustunnet. Paljudel juhtudel võib see põhjustada käe funktsiooni olulise halvenemise. Õigel ajal diagnoosituna on võimalik seda seisundit ravida nii konservatiivselt kui ka vajaduse korral kirurgiliselt. Ülevaates on kirjeldatud nüüdisaegseid seisukohti KuKS-i etioloogia, kliinilise avalduse, diagnostika ja ravi kohta. Kirjanduse andmetel on erinevaid seisukohti KuKS-i arengu, kliinilise tõlgendamise ja raviviiside kohta. Välja pakutud erinevad ravivõimalused pole alati andnud KuKS-i ravis head tulemust, näiteks niisama efektiivset paranemist kui karpaalkanali sündroomi ravimeetodid. Kohati jääb KuKS paraku ka aladiagnoosituks. Eesti Arst 2013; 92(8):466–475

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2013-09-30

How to Cite

Kõiv, K., & Kõiv, L. (2013). Kubitaalkanali sündroom . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11415

Issue

September 2013

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.