Arstieetikat kujundanud dokumendid ja ajavoolud
Abstract
Artikli sissejuhatavas osas on käsitletud arsti- ja meditsiinieetika määratlusi ja vajalikkust ning soovitatud neid kutse-eetika külgi teineteisest eristada. Kirjutise keskseks teemaks on arstieetika alusena aegade jooksul toiminud kultuuriliste ja tervishoiupoliitiliste asjaolude ning mõjurite (haiguse mõiste, Hippokratese vanne, ristiusk, tsunftihuvid, riigipoliitika, Maailma Arstide Liidu tegevus, patsiendiõiguste liikumine ja Euroopa Nõukogu tegevus) tutvustus ja nende tähtsuse kirjeldamine. Lähemalt on vaadeldud haiguse mõiste kompleksset tähendust ja selles sisalduvaid eetilisi aspekte ning käsitletud arvamusi Hippokratese vande tähtsuse kohta eri ajastutel. Ühtekokku annab artikkel põgusa ülevaate arstieetika ajaloolisest kujunemisest, ehkki arstivannete, eetikakoodeksite ja deklaratsioonide sisu on vaid piiratud ulatuses edasi antud. Viimase teemana on arutletud Eestis praegu kehtiva arstieetika koodeksi taustal inimelu hoidmise kui ühe arstieetika peaküsimuse üle. Eesti Arst 2013; 92(7):392–396Downloads
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
