Ühekoldelise Castlemani tõve juhtum

Authors

  • Airi Oeselg
  • Eero Semjonov

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11454

Keywords:

Castlemani tõbi, lümfoproliferatiivne haigus, lümfisõlme angiofollikulaarne hüperplaasia

Abstract

Castlemani tõbi on harva esinev lümfoproliferatiivne haigus, mis esineb kas ühekoldelise või hulgikoldelisena. Haigus on tavaliselt asümptomaatiline, mistõttu diagnoosimine on sageli keeruline ja aeganõudev. Tihti jõutakse õige diagnoosini alles pärast kirurgilisel teel eemaldatud lümfisõlmede patohistoloogilist uurimist. Artiklis kirjeldatud 67aastase naispatsiendi juhtum on tüüpiline Castlemani tõve ühekoldelisele vormile. Patsient esitas ebamääraseid kaebusi, vereanalüüsid olid muutusteta ning radioloogilised uuringud (sonograafia, KT, MRT) ei viidanud konkreetsele haigusele. Kuna lisamass alakõhus viitas siiski tumoroossele haigusele, teostati kolde resektsioon. Castlemani tõve diagnoos kinnitati histoloogilisel uurimisel. Ühekoldelise Castlemani haiguse puhul, nagu kirjeldatud juhul, on kirurgiline ravi kuratiivne ja haige ei vaja edasist adjuvantravi. Eesti Arst 2013; 92(6):342–344

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2013-06-30

How to Cite

Oeselg, A., & Semjonov, E. (2013). Ühekoldelise Castlemani tõve juhtum . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11454

Issue

Juuni 2013

Section

HAIGUSJUHT

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.