Tervise ja haiguse käsitlused meditsiinifilosoofias
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11490Keywords:
tervis, haigus, biostatistilised teooriad, holistlikud teooriad, C. Boorse, L. NordenfeltAbstract
Artikli eesmärgiks on organiseerida mõtlemist tervisest ja haigusest. Haigusmõiste analüüsimine võimaldab korrastada haiguse ja tervise vahelist mõttelist üleminekujoont. Haigusmõiste määratluse täpsusest tuleneb võimalus argumenteeritult eristada terveks hinnatud isikuid nendest, keda peame vajalikuks ravida, ning seejärel haigestunute seast eristada omakorda need, keda tuleks piiratud ressursside korral ravijärjekorras eelistada. Artiklis on tutvustatud lähemalt kaht tänapäeva meditsiinifilosoofias klassikaliseks peetavat terviseteooriat. Christopher Boorse’i analüütiline terviseteooria vaatleb tervist ja tõbe organismi tasandil. Selle biostatistilise teooria lähtemõiste on tõbi (ingl disease) ning tervise hindamise aluseks liigiomase bioloogilise funktsiooni statistiline norm. Lennart Nordenfelti normatiivne terviseteooria vaatleb isiku tervist velfaristlikus tegevusteoreetilises raamistikus. Teooria primaarmõiste on tervis ning selle hindamise aluseks on inimese enese hinnang oluliseks peetud eesmärkide saavutatuse kohta. Nordenfelti holistlikus teoorias võrdsustatakse isiku eluliste eesmärkide saavutamise võime keskkonna tüüptingimuste korral tema tervisega. Eesti Arst 2013; 92(4):205–211Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.