Eelkooliealiste laste vanemate hoiakud laste vaktsineerimise suhtes
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11505Keywords:
vaktsineerimine, hoiak vaktsineerimise suhtes, vaktsineerimises kahtlev lapsevanem, riskikäitumineAbstract
Taust. Haigestumus vaktsineerimisega välditavatesse haigustesse on saavutanud läbi aegade madalaima taseme ja vaktsineerimise paradoksile sobivalt on aktuaalseks muutunud vaktsineerimisega seotud riskid. Paljudes maades, sh Eestis, väheneb vaktsineerimisega hõlmatus. Eesmärk. Kirjeldada Eesti lapsevanemate hoiakuid ja nende kujunemist seoses laste vaktsineerimisega, keskendudes vaktsineerimises kahtlevatele lapsevanematele. Metoodika. Kolmes Eesti perearstikeskuses korraldati eelkooliealiste laste vanemate seas anonüümne ja vabatahtlik ankeetküsitlus. 173 tagastatud küsimustiku (95% väljajagatudküsimustikest) andmete analüüsimiseks kasutati tarkvara PASWStatistics, mille abil leiti kirjeldavad statistikuid, ning rühmadevahelisi erinevusi analüüsiti X2-testi ja Crameri V abil. Tulemused. Uuritud lapsevanematest oli lapse vaktsineerimise suhtes 74% pooldaval ja 17,8% kahtleval seisukohal ning 1% oli selle vastu. Vaktsineerimist pooldavate lapsevanemate argumendiks, miks vaktsineerida, oli sel moel välditavate haiguste ohtlikkus. Kahtleval seisukohal olevate lapsevanemate puhul ilmnes suurenenud taju keskkonnast pärinevate riskide suhtes ning ka vaktsineerimisel muutusid esmatähtsaks sellega seotudriskid. Kahtlev hoiak oli võrreldes pooldavaga aktiivsem ning vastaja oli seda endale enam teadvustanud. Lapsevanema kõrgem vanus ja haridustase suurendasid tõenäosust tema hoiaku muutumiseks vaktsineerimise suhtes. Enim kasutatud ja usaldusväärseim vaktsineerimisega seotud infoallikaks oli perearst. Järeldused. Suhtumine vaktsineerimisse on osa inimese üldisemast riskitajust, kusjuures asjakohane kommunikatsioon muutub oluliseks riskitundlike inimeste valikute suunamisel. Subjektiivse riskitaju uurimine võimaldab arendada tõhusamaid mõjutustehnikaid vaktsineerimisega hõlmatuse suurendamiseks. Eesti Arst 2013; 92(3):127–133Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.