Mõõdiku FIM kasutamise kogemus insuldihaigetel Keila Taastusravikeskuses
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11526Keywords:
neurorehabilitatsioon, FIM (functional independence measure), FIM FAM (functional assessment measure)Abstract
Taust. Patsientide funktsionaalse võimekuse mõõtmine on oluline osa taastusravist. FIM on maailmas laialdaselt kasutusel olev patsiendi funktsionaalset võimekust hindav mõõdik. Eesmärk oli FIMi praktilise kasutamise hindamine Keila Taastusravikeskuses insuldipatsientide taastusravis, kus mõõdikut kasutas multidistsiplinaarne meeskond. Tulemused. Uuringusse kaasati 112 patsienti, kes olid saadetud taastusravile Keila Taastusravikeskusesse ajavahemikul 04.10.2011–10.04.2012. Hinnati nii esmase kui ka korduva isheemilise ja hemorraaglise insuldiga patsiente. Patsientide keskmine vanus oli 71,3 aastat, keskmine ravilviibimise pikkus 18 päeva. Keskmine FIM-skoor ravile saabumisel oli 71,8 punkti ja ravilt lahkumisel 83,1 punkti. Paranemine raviaja jooksul oli 11,3 punkti ehk 15,8%. Suurim funktsionaalne paranemine esines patsientidel, kelle FIM-skoor ravile saabumisel oli 37–90 punkti. Järeldus. Meie uuringu patsientide keskmised FIM-skoorid ravile saabumisel on võrreldavad teiste riikide analoogsete uuringute tulemustega. Väiksem FIM-skoori muutus taastusraviperioodi jooksul meie uuringu patsientidel on tingitud lühemast ravilviibimise pikkusest ja patsientide kõrgemast vanusest võrreldes teiste riikide uuringutega, samuti asjaolust, et uuringus ei olnud eristatud esmaseid insulte korduvatest. Suurim positiivne funktsionaalse seisundi muutus saavutatakse keskmise raskusega funktsioonihäire korral ravile saabudes (FIM-skoor 37–90 punkti). FIM-skoori hinnates ilmneb, et taastusraviperioodi pikkuse üle tuleb otsustada individuaalselt, lähtudes haige funktsioonihäire raskusest. Eesti Arst 2013; 92(2):66–72Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.