Konstantin Koniku arstiteaduslikud artiklid
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11529Keywords:
Konstantin Konik, meditsiinilise oskuskeele areng, K. Koniku meditsiinikirjutised, Eesti ArstAbstract
Konstantin Konik (1873–1936), ühiskonnategelane, poliitik, arst ja õppejõud, on ka eesti meditsiinilise oskuskeele arendamise pioneer. XX sajandi alguses ajakirjades Terwis ja Tervis ilmunud tema ja teiste autorite populaarsed artiklid olid esimesed rahva seas levinud tervishoiu teabeallikad. Aimeartiklite kirjutamine andis kogemuse edasiste meditsiinitekstide koostamiseks nii K. Konikule kui ka teistele nende ajakirjade autoritele. K. Koniku teadlasetee algas artiklite avaldamisega venekeelsetes ajakirjades aastatel 1905–1906 ja doktoriväitekirja kaitsmisega 1908. aastal. Võõrkeelsete teaduslike artiklite ja eestikeelsete populaarteaduslike kirjutiste avaldamisel saadud kogemused võimaldasid K. Konikul esineda Tartu Ülikooli aulas 1920. aastal esimese eestikeelse arstiteadusliku loenguga ja avaldada Eesti Arstis 1922. aastal trükituna esimese eestikeelse arstiteadusliku artikli. Hiljem avaldas ta Eesti Arstis veel 5 artiklit. Meditsiinilise oskuskeele areng võimaldas 1922. aastal Albert Valdesel kaitsta esimese eestikeelse doktoritöö. K. Koniku osa on küllaltki oluline nii arstiteadusliku sõnavara arendamisel populaarteaduslikes kirjutistes kui ka meditsiinilise oskuskeele kasutusele võtmisel teaduslikes artiklites. Eesti Arst 2013; 92(2):85–91Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.