Lipoproteiiniga seostunud fosfolipaas A2 kui uus sõltumatu kardiovaskulaarne riskitegur ja ravi sihtmärk
Abstract
Lipoproteiiniga seostunud fosfolipaas A2 (Lp-PLA2) on aterosklerootilises naastus põletikurakkude toodetud ensüüm, mida kantakse vereringes edasi peamiselt väikse tihedusega liporoteiinidega. Lp-PLA2 toodetakse eriti rohkesti koronaarlesiooni nekrootilises tuumas. Lp-PLA2 ensümaatiline aktiivsus võib põhjustada põletikku ja rakusurma, mis muudavad naastu kergesti ruptureeruvaks. Euroopa Kardioloogide Seltsi 2012. aasta kardiovaskulaarhaiguste preventsiooni juhendis on esimest korda välja toodud Lp-PLA2 kui sõltumatu aterotrombootiline riskitegur. Juhendis on soovitatud määrata Lp-PLA2 sisaldust patsientidel, kel on aterotrombootiline risk suur. Mitmed uuringud on näidanud, et statiinid vähendavad Lp-PLA2 aktiivsust ja massi. Tänapäeval toimuvad ulatuslikud kliinilised uuringud Lp-PLA2 inhibiitoritega. Darapladiib on esimene Lp-PLA2 inhibiitorite klassi ravim ja selle toimet on laialdaselt uuritud. See ravim pärsib Lp-PLA2 aktiivsust plasmas ja arterosklerootilises naastus ning võib anda kliinilist kasu südame-veresoonkonnahaiguste ennetamisel. Darapladiibiga jätkuvad ulatuslikud kliinilised uuringud, millest tähtsamad on III faasi uuringud STABILITY ja SOLID-TMI 52. Nende uuringute tulemused määravad Lp-PLA2 inhibitsiooni ning darapladiibi koha ateroskleroosi ravis ja tüsistuste preventsioonis. Eesti Arst 2013; 92(2):92–97Downloads
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
