Suitsetamisest loobumise nõustamine TÜ Kliinikumi kopsukliinikus 2006–2010
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11545Keywords:
suitsetamine, suitsetamisest loobumise nõustamine, loobumismäär, suitsuvabana püsimine, suitsetamisest loobumise tinglik tõenäosusAbstract
Eesmärgid. Anda ülevaade suitsetamisest loobumise nõustamisest (SLN) Tartu Ülikooli Kliinikumi (TUK) kopsukliiniku SLN-kabinetis aastatel 2006–2010. Eesmärgiks oli kirjeldada loobumisprotsessis püsimist ja analüüsida selle seost loobumisega seotud teguritega. Metoodika. Uuringusse võeti kõik 566 inimest, kes olid uuringuperioodil SLN-kabinetti pöördunud. Loobumisega seotud teguritena käsitleti sugu, vanust, motivatsiooni, pakkaastaid, depressiooni ja ärevushäirete esinemist, nikotiinisõltuvuse tugevust ning määratud ravi. Kirjeldavas analüüsis kasutati sagedustabeleid ja kirjeldavaid statistikuid, rühmadevahelist erinevust analüüsiti X2-testi ja Manni-Whitney U-testiga. Toenäosust püsida suitsuvaba hinnati Kaplani-Meieri meetodiga. Loobumise seoseid erinevate teguritega hinnati Coxi regressioonimudeli abil. Arvutati valja riskide suhted (HR) koos 95% usaldusvahemikuga (95% uv).Tulemused. Suitsetamisest loobumist alustas 54,6% pöördunutest. Kõige rohkem hakkasid loobujad taas suitsetama kahe nadala jooksul pärast esimest suitsuvaba päeva. Loobumismäär kabinetti pöördunute hulgas 12kuulise perioodi lopus oli 9,7%. Loobumist alustanute tinglik tõenaosus püsida vähemalt 12 kuud suitsuvabana oli 22,2%. Mõnevõrra suurema tõenäosusega hakkasid loobumisperioodi jooksul taas suitsetama loobujad, kes olid alla 25aastased, kellel oli depressioon ja kellele määrati nikotiinasendusravi (ravimi kasutamine teadmata).Järeldused. Loobumismäära järgi võib aastatel 2006–2010 suitsetamisest loobumise nõustamist TÜK kopsukliinikus pidada tõhusaks, kuid parandada tuleb pöördujate kaasamist loobumisprotsessi. Suitsuvabana püsimise edukuse suurendamiseks tuleb tähelepanu pöörata indiviidipõhistele loobumisega seotud teguritele. Eesti Arst 2013; 92(1):12–20Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.