Eesti laste esimesed sõnad: MacArthuri-Batesi suhtlemise arengu testi tulemused
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11546Keywords:
esimese keele omandamine, kõneloome, keel ja sugu, eesti keelAbstract
Eesmärgid. Uurida 8 kuni 16 kuu vanuste eesti laste sõnavara suurust ja koostist; kirjeldada selles vanuses laste sõnavara vanusekuude kaupa ning otsida võimalikke erinevusi poiste ja tüdrukute sõnavara suuruses ja koostises. Meetod. Uurimuses kasutati MacArthuri-Batesi suhtlemise arengu testi „Sõnad ja suhtlemisliigutused“eesti adaptatsiooni (ECDI). Testi täitsid 593 lapse vanemad.Tulemused. Lapsevanemate taidetud testide tulemuste kohaselt utlevad eesti lapsed esimese sona 10 kuu vanuselt, 12 kuu vanuselt utlevad lapsed keskmiselt 11 sona. Hüppeline kasv laste sõnavara suuruses toimub 14. elukuul, mil senine sõnavara kahekordistub. Teine sarnane järsk sõnavara suurenemine leiab aset 16. elukuul. Igas vanuses oli lapsi, kelle sõnavara oli keskmisest oluliselt erinev. Eesti laste esimeste sõnade hulka kuuluvad nimetused oluliste inimeste kohta (nt ema, isa, tita), korduvate sotsiaalsete tegevustega kaasnevad sõnad (nt aitäh, nämm-nämm, aidaa) ning mõnede esemete ja elusolendite kohta kasutatavad sõnad (nt auto, lamp, koer, kass, karu).Järeldused. Eesti väikelapse kõne arengumuster on nii sõnavara suuruse kui ka koostise poolest võrreldav teisi keeli rääkivate laste sõnavara arenguga. Eesti Arst 2013; 92(1):21–27Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.