Pöördvaktsinoloogia ja struktuuribioloogia: uued võtted vaktsiiniarenduses

Authors

  • Rein Sikut

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11567

Keywords:

vaktsiiniarendus, pöördvaktsinoloogia, meningokokk B, genoomika, struktuuribioloogia

Abstract

Klassikalised põhimõtted vaktsinoloogias formuleeris 19. sajandi lõpul L. Pasteur. See on andnud meile vaktsiine 27 haigustekitaja vastu ning viinud paljude nakkushaiguste leviku olulise vähenemiseni, rõugete puhul isegi täieliku kadumiseni. Siiski on hulk üle maailma levivaid haigusi, mille vastu pole suudetud seni kasutatud meetoditega vaktsiini saada. Võib öelda, et klassikalise vaktsinoloogia võimalused on praeguseks ennast ammendanud ja vajadus uute strateegiate järele on ilmselge. Molekulaarbioloogia areng on viimastel aastatel andnud konkreetseid väljundeid uute vaktsiinide saamisel. Genoomika võimalusi kasutades on haigustekitajatest võimalik kiiresti leida seni tundmata antigeene, mis on sobivad vaktsiini tegemiseks. Haigustekitaja genoomi uurimisest saadud info kasutamist vaktsiiniantigeenide leidmiseks nimetatakse kokkuvõtlikult pöördvaktsinoloogiaks. Artiklis on lähemalt vaadeldud, kuidas pöördvaktsinoloogiat kasutati meningokokk B vastase vaktsiini loomisel. Samuti on selgitatud struktuuribioloogia rolli seni kättesaamatuks jäänud vaktsiinide arendamisel või olemasolevate vaktsiinide paremaks muutmisel.Eesti Arst 2014; 93(10):587–591

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2014-11-28

How to Cite

Sikut, R. (2014). Pöördvaktsinoloogia ja struktuuribioloogia: uued võtted vaktsiiniarenduses . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11567

Issue

November 2014

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.