Beriberi – vana haiguse nüüdisaegsed põhjused haigusjuhu näitel

Authors

  • Peeter Saadla
  • Ülle Krikmann
  • Aet Lukmann

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11568

Keywords:

tiamiin, beriberi, Wernicke entsefalopaatia

Abstract

B1-vitamiin – tiamiin – on elutähtis vitamiin, mis tagab närvirakkude stabiilse energeetilise taseme. Normaalse mitmekülgse toitumise korral ei teki organismis tiamiinidefitsiiti. B1-vitamiini puudusest tekkinud haiguslikku seisundit nimetatakse beriberiks. Beriberi liigitatakse märjaks beriberiks ehk kardiovaskulaarsete sümptomitega kulgevaks haiguseks ning kuivaks beriberiks ehk neuroloogilise sümptomaatikaga vormiks. Beriberi diagnoositakse kliinilise leiu alusel. Algava neuropaatia faasis on tiamiini vajalik doos keskmiselt 20–30 mg ööpäevas kuni täieliku paranemiseni. Bariaatrilise operatsiooni järel tekkinud kesknärvisüsteeminähtude ja raskekujulise polüneuropaatia raviks on kasutatud väga suuri tiamiinidoose: 3 päeva jooksul 500 mg, edasi 5 päeva jooksul 250 mg veenisisesi ning pikaaegseks säilitusraviks 100 mg päevas suu kaudu. Tiamiini õigeaegne asendusravi väldib eluohtliku seisundi teket ja annab võimaluse funktsioonide taastumisele.Eesti Arst 2014; 93(10):592–596

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2014-11-28

How to Cite

Saadla, P., Krikmann, Ülle, & Lukmann, A. (2014). Beriberi – vana haiguse nüüdisaegsed põhjused haigusjuhu näitel . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11568

Issue

November 2014

Section

HAIGUSJUHT

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.