Idiopaatiline normaalrõhu hüdrotsefaalia. Ülevaade ja haigusjuhu kirjeldus

Authors

  • Kennet Kõiv
  • Jaan Eelmäe

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11606

Keywords:

idiopaatiline normaalrõhu hüdrotsefaalia, ventrikuloperitoneaalne šunteerimine

Abstract

Idiopaatiline normaalrõhu hüdrotsefaalia ( INRH) on sündroom, mille korral on täheldatav aju külgvatsakeste ning osal juhtudel ka kolmanda vatsakese suurenemine. Selline olukord kujuneb normaalse intrakraniaalse rõhu ja mehaaniliselt vabade liikvoriteede korral. Idiopaatiliseks aga nimetatakse sellist sündroomi seetõttu, et praeguseni puudub kindel patofüsioloogiline seletus selle seisundi tekke kohta. Kliiniliselt väljendub sündroom patsiendi kognitiivsetes häiretes, kõnnaku halvenemises ning uriinipidamatuses. Seda unikaalset triaadi tuntakse kas Hakimi triaadi või Adamsi triaadina. Mõnikord räägitakse konsensuslikult ka Hakimi-Adamsi sündroomist. Šunteeriv operatsioon on INRH ainuke efektiivne ravimeetod. See on ka üks väheseid juhtusid, kus dementsust on võimalik ravida kirurgiliselt. Artiklis on antud lühiülevaade INRH kliinilisest pildist ja uurimisvõimalustest ning sobivate patsientide valikust kirurgiliseks raviks.Eesti Arst 2014; 93(8):463–468

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2014-09-29

How to Cite

Kõiv, K., & Eelmäe, J. (2014). Idiopaatiline normaalrõhu hüdrotsefaalia. Ülevaade ja haigusjuhu kirjeldus . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11606

Issue

September 2014

Section

HAIGUSJUHT

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.