Vähihaigestumus 15–44aastaste Eesti noorte hulgas ajavahemikul 1980–2009

  • Jana Jaal
  • Marju Kase
  • Tõnu Jõgi
  • Marika Tammaru
  • Kristiina Ojamaa
  • Margit Mägi
DOI: https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11622
Keywords: pahaloomulised kasvajad, esmasjuhud, haigestumus, noored, Eesti

Abstract

Kuigi vähktõbe peetakse eelkõige vanemate inimeste haiguseks, võivad pahaloomulised kasvajad (soliidtuumorid) esineda kõikides vanuserühmades, k.a lastel ja noortel täiskasvanutel. Eesti vähiregistri andmete (1980–2009) järgi haigestub igal aastal soliidtuumoritesse ligikaudu 350 noort vanuses 15–44 aastast. Noorte meeste sagedasemate vähipaikmete hulka kuuluvad munandivähk, maovähk ning aju pahaloomulised kasvajad. Noortel naistel moodustavad suure osa esmasjuhtudest rinnavähk, emakakaela- ja munasarjavähk. Lisaks eelnevatele kuuluvad nii Eesti noorte meeste kui ka naiste sagedamini esinevate soliidtuumorite hulka naha melanoom ja naha muud pahaloomulised kasvajad. Arvestades noorte vähihaigete suhteliselt suurt hulka ning vähi koguhaigestumuse kasvu, tuleb Eestis välja töötada meetmed noorte vähi ennetamiseks, vähktõve varajaseks avastamiseks ning haiguse ja sellega kaasnevate probleemide paremaks käsitluseks.Eesti Arst 2014; 93(7):369–373

Downloads

Download data is not yet available.
Published
2014-09-04
How to Cite
Jaal, J., Kase, M., Jõgi, T., Tammaru, M., Ojamaa, K., & Mägi, M. (2014). Vähihaigestumus 15–44aastaste Eesti noorte hulgas ajavahemikul 1980–2009 . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11622
Issue
August 2014
Section
Erinumber "Noored ja vähk"

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.