Kilpnäärmevähki haigestumus 15–44aastaste Eesti noorte hulgas ajavahemikul 1980–2009
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11631Keywords:
kilpnäärmevähk, esmasjuhud, haigestumus, noored, EestiAbstract
Kilpnäärmevähk on üks kõige sagedamini esinev endokriinsüsteemi kasvaja, mille esinemissagedus noorte hulgas maailmas kasvab. Töö eesmärk oli hinnata kilpnäärmevähki haigestumust Eesti 15–44aastaste hulgas ajavahemikul 1980–2009. Vaadeldud ajaperioodil Eestis diagnoositud kõikidest kilpnäärmevähi esmasjuhtudest moodustas 15–44aastastel diagnoositud kilpnäärmevähk 21%. Kõikidest Eesti 15–44aastastel isikutel perioodil 2005–2009 diagnoositud pahaloomulistest kasvajatest (soliidtuumoritest, RHK C00–C80) moodustas kilpnäärmevähk naistel 5% ning meestel 3%. Naiste risk haigestuda kilpnäärmevähki oli võrreldes meestega ligikaudu 6 korda suurem. Naiste kilpnäärmevähi haigestumuskordajad varieerusid 30 aasta jooksul vahemikus 1–7 juhuni 100 000 inimaasta kohta ning meestel vahemikus 0–3 juhuni 100 000 inimaasta kohta. Mõlema soo puhul ilmnes ajavahemikul 1980–2009 haigestumuse kasvutrend (p Eesti Arst 2014; 93(7):414–417Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.