Operatsiooni eel tehtud kortikosteroidsüsted on seotud karpaalkanali sündroomi kirurgilise ravi halvema kaugtulemusega
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11640Keywords:
karpaalkanali sündroom, karpaalkanali sündroomi ravi tulemused, kortikosteroidsüsted, kirurgiline raviAbstract
Taust ja eesmärk. Karpaalkanali sündroom (KKS) on kõige sagedasem perifeerne kompressioonineuropaatia. Karpaalkanali sündroomi ebaõnnestunud konservatiivsele ravile järgneb sageli kirurgiline ravi. Meie uuringu eesmärk oli uurida retrospektiivselt KKSi operatiivse ravi tulemuslikkuse sõltuvust preoperatiivsest injektsioonravist 5 aastat pärast operatsiooni ning teha kindlaks, kas preoperatiivne injektsioonravi halvendab karpaalkanali sündroomi põdevate inimeste operatsioonijärgseid kaugtulemusi. Patsiendid ja metoodika. Uuringusse kaasati 2005. aasta jooksul Tartu Ülikooli Kliinikumi neurokirurgia osakonnas opereeritud 164 patsienti (174 kätt). Patsiente intervjueeriti telefoni teel 5–6 aastat pärast operatsiooni. Kõigi patsientide käest küsiti tehtud süstete arvu ning hinnangut kaebuste taandumisele 100 punkti skaalal. Patsientidelt, kelle kaebused ei olnud täielikult taandunud, küsiti täiendavalt karpaalkanali sündroomile iseloomulike kaebuste esinemise kohta. Tulemused. Uuritud 174 opereeritud käe kohta ei olnud patsientidel kaebusi 93 juhul. Iga järgnev kortikosteroidi süste oli seotud suurenenud valu (RR (suhteline risk) = 1,11; 95% usaldusvahemik (uv) 1,02–1,20; p = 0,04), paresteesiate (RR = 1,14; 95% uv 1,06–1,22; p = 0,007) ja öiste ärkamiste (RR = 1,22; 95% uv 1,09–1,36; p = 0,003) esinemise riskiga. Esines statistiliselt nõrk seos tehtud süstete arvu ja kaebuste taandumisele antud hinnangu vahel. Järeldused. Tegemist on esimese uuringuga, mille tulemused viitavad sellele, et suurema arvu kortikosteroidsüste saanud patsientidel esines operatiivse ravi järel suurema tõenäosusega karpaalkanali sündroomiga seotud kaebusi.Eesti Arst 2014; 93(6):324–329Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.