Üksikrasedusest sündinud IVF-lapsed Eestis: võimalikud tervisemõjurid, perinataalsurmarisk ja emade sotsiaal-demograafiline taust

Authors

  • Kärt Allvee
  • Helle Karro
  • Kaja Rahu

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11693

Keywords:

IVF, sotsiaal-demograafilised tegurid, tervisemõjurid, perinataalsurmarisk

Abstract

Taust. Eestis osutatakse tänapäevasel tasemel viljatusravi. Kuna kehaväliselt viljastatud (in vitro fertilization, IVF) laste arv on alates 2000. aastast kasvanud, tuleb uurida Eesti IVF-lapsi ning võrrelda meil ja mujal tehtud uuringute tulemusi. Eesmärk. Kirjeldada Eesti IVF-laste emade sotsiaal-demograafilist tausta, analüüsida IVF-laste võimalikke tervisemõjureid ja hinnata nende perinataalsurmariski. Metoodika. Andmeallikana kasutati Eesti meditsiinilise sünniregistri andmebaasi. Valimisse võeti esmased üksiksünnid 2001–2009. IVF-lapsi (n = 743) võrreldi spontaansest rasedusest sündinud lastega (n = 27 547). Erinevusi emade sotsiaal-demograafilises taustas, vastsündinute võimalikes tervisemõjurites ja perinataalsurmariskis hinnati šansisuhtega (OR), kasutades logistilise regressiooni mudeleid. Keskmise sünnikaalu erinevuse mõõtmiseks kasutati lineaarse regressiooni mudelit. Näitajad esitati koos 95% usaldusvahemikuga (uv). Tulemused. IVF-laste emad olid suurema tõenäosusega 35aastased või vanemad (kohandatud OR = 6,54; 95% uv 5,52–7,73), registreeritud abielus, kesk- või keskeriharidusega, eesti rahvusest. IVF-laste kohordis oli suurem šanss sündida keisrilõike teel (kohandatud OR = 2,03; 95% uv 1,74–2,37), esines enam enneaegsust (kohandatud OR = 1,50; 95% uv 1,14–1,99), sügavat enneaegsust (kohandatud OR = 2,33; 95% uv 1,38−3,91) ja väikest sünnikaalu (kohandatud OR = 1,74; 95% uv 1,28−2,37). IVF-laste sünnikaal oli keskmiselt 47 g (95% uv 7–86 g) väiksem võrdluskohordi laste sünnikaalust. Perinataalsurmariski tõusu IVF-laste hulgas ei ilmnenud. Ema vanuse (35–44 vs. 25–34 aastat) efekt perinataalsurmariskile (OR = 2,12; 95% uv 1,36–3,30) oli statistiliselt oluline. Järeldused. IVF-lapsed erinesid võrdluskohordi lastest emade sotsiaal-demograafilise tausta poolest, nende hulgas esines rohkem enneaegseid, väga enneaegseid ja väikse sünnikaaluga lapsi ning nad sündisid sagedamini keisrilõike teel.Eesti Arst 2014; 93(3):133–141

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2014-03-28

How to Cite

Allvee, K., Karro, H., & Rahu, K. (2014). Üksikrasedusest sündinud IVF-lapsed Eestis: võimalikud tervisemõjurid, perinataalsurmarisk ja emade sotsiaal-demograafiline taust . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11693

Issue

Märts 2014

Section

UURIMUS

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.