Glaukoom lastel

Authors

  • Pille Tein

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11696

Keywords:

kongenitaalne glaukoom, lapseea glaukoom, pediaatriline glaukoom, refraktiivne glaukoom, juveniilne glaukoom

Abstract

Glaukoom on nägemisnärvi neuropaatia, mille käigus tekib krooniline aksonite ja ganglionirakkude kahjustus. Glaukoomihaigel tekivad vaatevälja skotoomid ehk väljalangevused kuni kontsentrilise vaatevälja ahenemiseni glaukoomi lõppstaadiumis ning väheneb nägemisteravus ehk visus. Põhiliseks riskiteguriks on silma kõrgenenud siserõhk. Glaukoom lastel ei ole alati iseseisev haigus. Anatoomiliste defektide, geneetiliste sündroomide, neoplastiliste ja põletikuliste protsesside tõttu võib glaukoom kaasneda üle 100 haigusliku seisundiga. Kui vastsündinul ei diagnoosita glaukoomi õigel ajal, tekib silmamuna suurenemine, skleera ehk valgekesta väljavenimine ja nägemisnärvi kahjustus ning silm võib jääda pimedaks. Kõrgenenud silmarõhu kliinilised nähud võivad olla erinevad ja ravi on enamasti kirurgiline. Medikamentoosne ravi on kas toetav või määratud enne diagnoosi kinnitamist ja operatiivset ravi (1–5).Eesti Arst 2014; 93(3):157–164

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2014-03-28

How to Cite

Tein, P. (2014). Glaukoom lastel . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11696

Issue

Märts 2014

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.