Patsiendid infootsijana: väljakutsed, võimalused ja ohud Parkinsoni tõvega patsientide näitel
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11710Keywords:
infootsingute strateegiad, kaasav suhtlusmudel, Parkinsoni tõbi, krooniline haigus, infovajadusAbstract
Taust ja eesmärgid. Krooniliste haigustega seotud kommunikatsiooni käsitlus on liikunud suunas, kus patsientidele antakse võimalus osaleda oma haigusega seotud otsuste tegemises, aga ka vastutus nende eest. See on toonud tähelepanu keskpunkti ka haigusega seotud infovajaduse ning infootsingulise aktiivsuse. Sellest tulenevalt on seatud eesmärgiks selgitada, mil määral ja viisil patsientide iseseisvust ja aktiivsust info otsimisel haiguse kohta saab toetada. Metoodika. Uurimuses on kasutatud nii kvantitatiivset (küsimustik) kui ka kvalitatiivset (küsimustiku vabad vastused ning täiendavad intervjuud) käsitlust. Tulemused ja järeldused. Infootsinguline aktiivsus ja varasem meediatarbimise harjumus on seotud – inimene, kes aktiivse meediatarbijana kasutab mitmekesiseid infokanaleid, jätkab seda praktikat ka haiguse kohta info otsimiseks. Omavaheline seos esineb haiguse kestuse ja Parkinsoni haiguse seltsi kuulumise vahel: pikem haiguse kestus soodustab seltsiga ühinemist, mistõttu muutub selts pikaajalistel haigetel arsti kõrval oluliseks infoallikaks. Haiguse varasemates faasides on olulised muud infoallikad (meedia, sh uus meedia), mistõttu on oluline nii nende arendamine kui ka tugi nendest saadava info mõtestamisel. Haigusega kohanemisel on lisaks biomeditsiinilisele teabele oluline ka info haiguse sotsiaalse tähenduse ja suhete muutumise kohta. Vajalik info peab olema situatiivselt kättesaadav erinevatest allikatest (sh interneti- ja mobiilipõhisena) ning vajaduse korral väikeste osade kaupa, mis võimaldaks ka kordamist. Vastasel korral ei võeta infot omaks, sest puudub (emotsionaalne) valmisolek näha liiga kaugele tulevikku. Sama barjäär mõjutab ka seltsi kui infoallika ja resotsialiseerija kasutamist.Eesti Arst 2014; 93(2):76–82Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.