Muutused töövõimetuspensioni saamises rahvastikurühmiti 1990–2012 Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu alusel
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11993Keywords:
töövõimetuspension i saamine, sotsiaalmajanduslikud rühmad, EestiAbstract
Taust. Töövõimetuspensioni saajate osa rahvastikust on Eestis suhteliselt suur ja kasvab kiiresti. Eesmärk. Analüüsida töövõimetuspensionäride osatähtsuse muutust rahvastikus ja töövõimetuspensioni saamise erinevusi sotsiaal-majanduslikes rühmades. Metoodika. Kasutati Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringute 1990–2012 andmeid. Uuringud toimusid postiküsitlusena ühtse metoodika alusel. Juhuvalim (16–64aastased Eesti inimesed) telliti rahvastikuregistrist. Uuritava rühma moodustasid vastanud 9598 meest ja 12 866 naist, neist vastavalt 873 ja 897 said töövõimetuspensioni. Töövõimetuspensioni saamise erinevusi sotsiaal-majanduslikes rühmades hinnati neljal uuringuperioodil mitmese logistilise regressiooni alusel, šansisuhted koos 95% usaldusvahemikuga arvutati kohandatuna vanusele, rahvusele, haridusele, elukohale, sissetulekule ja perekonnaseisule. Tulemused. Töövõimetuspensionäride osatähtsus suurenes viimaseks perioodiks võrdselt nii meestel kui ka naistel ja enamikus sotsiaal-majanduslikes rühmades. Pärast kohandamist teistele uuritud tunnustele suurenes töövõimetuspensioni saamise risk (šansisuhe) kõigil perioodidel vanuse tõusuga ja majandusliku aktiivsuse vähenemisega ning vähenes pereliikme kohta sissetuleku kasvuga. Naistel suurenes risk lisaks neil, kes ei elanud Tallinnas, ja vähenes haridustaseme tõusuga. Järeldused. Uuringu tulemused kinnitavad, et olukorda on võimalik parandada inimeste sotsiaal-majandusliku staatuse tõstmise kaudu. Tähelepanu ja edasist jälgimist väärib kõrghariduse kaitsva toime kadumine meestel ning suurema riski ilmnemine saada töövõimetuspensioni mitte-eestlastest naistel viimasel uuringuperioodil. Eesti Arst 2015; 94(5):273–280Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.