Hõbekuulid vähiteraapias: teel suunatud vähiravi poole
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11994Keywords:
peptiid, täppisteraapia, kemoteraapia, vähktõbiAbstract
Vähiuuringute üheks keskseks eesmärgiks on vähirakke normaalsetest rakkudest eristavate ravimite väljatöötamine. Kliinilises kasutuses olevate vähiravimite puuduseks on nende vähene selektiivsus ja sellest tingitud kõrvalmõjud normaalsetes kudedes. Artiklis on antud ülevaade suunatud vähiravimite valjatöötamisest ja suundumustest. Suunatud vähiravi põhineb molekulaarsetel erinevustel vähikoe ja normaalsete veresoonte vahel. In vivo faagidisplei meetodi abil on võimalik veresoonte haigusspetsiifilisi molekulaarseid mustreid kaardistada. Selle tulemuseks on peptiidid, mis seostuvad selektiivselt vähiveresoontega. Need kullerpeptiidid nagu ka teised kasvaja veresoontega selektiivselt seonduvad molekulid (antikehad, aptameerid) võimaldavad kasvajasse viia vähiravimeid ja kontrastaineid. Hiljuti avastatud kasvajakude penetreerivad peptiidid põhjustavad vähiveresoonte selektiivset lekkimist. Koos ravimitega manustatuna põhjustavad need peptiidid ravimi väljumist kasvaja veresoontest ja tungimist kasvajakoesse – tulemuseks on ravimi terapeutilise indeksi paranemine.Eesti Arst 2015; 94(5):281–287Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.