Kuidas tagada esmaste doonorite kujunemine korduvateks: küsitlusuuring Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskust külastanud doonorite hulgas

Authors

  • Karin Pungas
  • Regina Kaasik
  • Riin Kullaste
  • Piret Veerus
  • Riin Ehin

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12033

Keywords:

veredoonorlus, verevarude tagamine, esmased doonorid, korduvdoonorlus, esmaste doonorite rahulolu.

Abstract

Taust ja eesmärgid. Vajalike verevarude tagamiseks on ülimalt oluline esmaste doonorite värbamine ning doonorite motiveerimine edasisteks korduvateks vereloovutusteks. Korduvdoonorite veri on võrreldes esmaste doonorite omaga mitmeid kordi ohutum, kuna regulaarsed doonorid on oma tervisest teadlikumad ning nende riskikäitumine on väiksem. Vere loovutamine Eestis on tasustamata ja vabatahtlik tegevus ning seega on doonorite vajaduste mõistmine ning nendelt vere loovutamise kohta saadud tagasiside äärmiselt olulised. Esmane vere loovutamise kogemus peab jätma inimesele hea enesetunde ning soovi uuesti verd loovutama tulla. Küsitlusuuringu eesmärgid olid 1) selgitada välja, miks paljud esmased doonorid ei naase järgnevatele vereloovutustele; 2) töötada välja strateegiad, mis aitaksid motiveerida esmaseid doonoreid tulema korduvalt verd loovutama. Metoodika. Uuring korraldati PERHi verekeskuse doonorite seas. Septembris 2012 saadeti küsimustik posti teel doonoritele, kellel oli 2010. aastal üks õnnestunud vereloovutus ning kes polnud naasnud järgnevale vereloovutusele 2012. aastaks. Koos korduspostitusega oli vastamise aktiivsus 30,1%. Uurimuses kasutati nii kvantitatiivset (küsimustiku valikvastused ja hinnangute andmine skaalal) kui ka kvalitatiivset (küsimustiku vabad vastused) käsitlust, küsimustik koosnes 31 küsimusest. Tulemused ja järeldused. Uuring näitas, et enam kui pooled esmased doonorid olid noored (18–29aastased) ja olid oma esimese vereloovutuse teinud verekeskuse väljasõidul. Vene keelt kõnelenud doonorid olid vähemuses: ainult 8% kõigist 2010. aasta esmastest doonoritest eelistas suhelda vene keeles. Doonorid olid rahul verekeskuse tööga (töötajate suhtumine ja protseduurid). 74%-l vastanutest ei esinenud negatiivseid füüsilisi kõrvalmõjusid. Doonorid, kellel oli meeldiv vereloovutuse kogemus ja hea üldine enesetunne pärast protseduuri, olid meelsamini valmis uuesti verd loovutama. Seega on verekeskusel vaja säilitada/täiustada teenuseid, et doonorite hoidmine oleks edukas ja jätkusuutlik. Küsitlusest selgus ka, et enamus (73,3%) doonoritest ei ole veel oma doonorikarjääri otsustanud lõpetada. Esmased doonorid soovisid saada kutset vereloovutusele, kontakti võtmiseks eelistati e-kirja ja SMSi. Kindlustamaks, et kõik esmased doonorid saaksid kutse, tehti Eesti vereteenistuse infosüsteemi (EVI) arendus, nii et süsteem saadab nüüd kõigile esmastele doonoritele kutse, arvestades viimase annetuse aega.Eesti Arst 2015; 94(3):132–138

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2015-03-26

How to Cite

Pungas, K., Kaasik, R., Kullaste, R., Veerus, P., & Ehin, R. (2015). Kuidas tagada esmaste doonorite kujunemine korduvateks: küsitlusuuring Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskust külastanud doonorite hulgas . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12033

Issue

Section

UURIMUS