Ohud rasedate uurimisel radioloogias

Authors

  • Martin Reim
  • Mare Lintrop
  • Pilvi Ilves

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12034

Keywords:

rasedus, ioniseeriv kiirgus, radioloogilised uuringud

Abstract

Rasedus on organismi loomulik seisund, mille jooksul võib esineda haigestumisi või traumasid, mille puhul on vaja kliinilises praktikas teha täiendavaid radioloogilisi uuringuid. Mossmani jt (1982) andmetel võib tuvastamata raseduse I trimestris sooritatud uuringute hulk ulatuda kuni 1%-ni kõigist fertiilses eas naistele sooritatud kõhupiirkonna uuringutest (1). Ligi 6–7% rasedatest saab raseduse jooksul trauma, mis on fertiilses eas naiste surma peamine põhjus sünnistusabi järel (2). Varem teadaoleva raseda patsiendi uurimine sellise meetodiga, kus kasutatakse ioniseerivat kiirgust, peab olema kaalutletud otsus, et vältida võimalikku kiirgusdoosist tulenevat ohtu ja samal ajal tagada adekvaatne diagnostika haigusseisundi hindamisel. Tegemist on olukorraga, mille puhul on kliinilises praktikas vaja täpsemaid juhiseid. Ülevaateartikli eesmärk on selgitada enam levinud radioloogiliste, eeskätt selliste uuringute mõju, kus kasutatakse ioniseerivat kiirgust, neelduvaid kiirgusdoose ja potentsiaalset ohtu rasedale ning lootele.Eesti Arst 2015; 94(3):139–146

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2015-03-26

How to Cite

Reim, M., Lintrop, M., & Ilves, P. (2015). Ohud rasedate uurimisel radioloogias . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12034

Issue

Märts 2015

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.