Omandatud süüfilis, muudatused laboratoorses skriiningus

Authors

  • Maire Karelson

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12037

Keywords:

omandatud süüfilis, laboratoorne diagnostika, treponemaalne test, mittetreponemaalne test

Abstract

Omandatud süüfilis on seksuaalsel teel leviv infektsioon, millesse haigestumus on Eestis viimastel aastakümnetel oluliselt vähenenud. Süüfilise diagnoosimisel on laboratoorsete testide osatähtsus suur, kuna kliiniliste sümptomite spekter on lai ja esinevad latentsed perioodid. 2014. aastal muutus Eestis süüfilise esmase skriiningu algoritm, mille kohaselt asendati mittetreponemaalne test treponemaalsega. Valepositiivsuse välistamiseks tuleb esmane positiivne test kinnitada, tehes teise treponemaalse testi. Haiguse aktiivsuse ja hilisema ravi tõhususe hindamiseks on oluline määrata ka mittetreponemaalne plasmareagiini kiirtest koos tiitriga. Süüfilise ravis on esmavalikuks pikatoimeline penitsilliin, mis tagab patsiendi parema ravisoostumuse ja võimaldab ravi läbi viia ambulatoorsetes tingimustes.Eesti Arst 2015; 94(3):159–165

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2015-03-26

How to Cite

Karelson, M. (2015). Omandatud süüfilis, muudatused laboratoorses skriiningus . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12037

Issue

Märts 2015

Section

KOOLITUSARTIKKEL

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.