Gestatsioonidiabeet: riskitegurid, esinemissagedus, perinataalne tulem ja sõeluuringu vastavus juhendile Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinikus ajavahemikul 01.01.2012–19.06.2013
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12060Keywords:
gestatsioonidiabeet, riskitegurid, rasedus, perinataalne tulemAbstract
Gestatsioonidiabeet (GDM) on raseduse ajal tekkiv süsivesikute ainevahetushäire. GDMi õigeaegne diagnoosimine ja ravi vähendab perinataalseid probleeme ning aitab välja selgitada emad, kellel on hilisemas elus suurem risk II tüüpi diabeedi tekkeks. Eesmärk. Analüüsida GDMi ja selle riskitegurite esinemissagedust TÜ Kliinikumi naistekliinikus ning erinevate tegurite informatiivsust GDMi riski määramisel. Meetodid. Analüüsiti TÜ Kliinikumi naistenõuandlas 2012. aastal rasedusaegsele jälgimisele pöördunud naiste (n = 1073) anamnestilisi ja kliinilisi andmeid. GDMi diagnoosimise aluseks võeti 2011. aastal erialaseltsis heakskiidetud raseduse jälgimise juhend, mis järgib International Association of Diabetes in Pregnancy Groups’i (IADPG) soovitusi. Tulemused. Juhendi kohaselt oli jälgitud 867 rasedat (81%). Õigel ajal tehtud glükoositolerantsustesti alusel diagnoositi GDM 52 rasedal (6%). Kõikidel juhtudel rakendati dieetravi ning 12 juhul lisati metformiin või insuliinravi. 46%-l kõikidest jälgitud rasedatest (n = 495) esines üks või enam GDMi riskitegurit. Kõige sagedamini esinevateks olulisteks riskiteguriteks on raseda ülekaalulisus 18,5%-l (KMI 25,0–29 kg/m2) ja rasvumine 8,6%-l (KMI ≥ 30 kg/m2). Eelneva raseduse ajal esinenud GDM, suurekaaluline ( 10). Kokkuvõte. GDMi esinemissagedus on uute diagnoosikriteeriumite kasutuselevõtu järel kasvanud. Olulisim riskitegur on raseduseelne ülekaal. Vajalik on välja töötada skeem GDMiga emade sünnitusjärgseks jälgimiseks, et vahendada II tüüpi diabeeti haigestumise riski.Eesti Arst 2015; 94(2):75–82Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.