Modelleerimine terviseökonoomikas otsustuspuu ja Markovi mudeli abil
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12099Keywords:
terviseökonoomika, majanduslik hindamine, modelleerimine otsustuspuu, Markovi mudelAbstract
Kui jätta kõrvale ägedad ja eluohtlikud tervisehädad, mil kiire ja asjakohane sekkumine aitab kohe päästa elu ja tervise, siis valdav osa praegustest tervishoiukulutustest uuringutele (mammograafia), raviprotseduuridele (südame pärgarterite šunteerimine) või vaktsineerimisele aitab ära hoida haigestumist või surma, kuid alles aastate pärast ja mitte kõigil, mistõttu saavutatud tervisetulemite seostamine tehtud kulutustega ei ole üheselt selge. Modelleerimine on ka vajalik, kui uute (ja kallimate) tervisetehnoloogiate kasutamise pikaajalised tervisetulemid ei ole veel teada, kuid on vaja kujundada seisukoht nende rakendamiseks vajalike investeeringute ja saavutatavate tervisetulemite kohta. Modelleerimine võimaldab kombineerida eri andmeallikatest pärineva tõendusmaterjali ja võrrelda tulemusi olemasolevate võimalustega. Terviseökonoomikas kasutatakse modelleerimiseks kõige sagedamini otsustuspuu meetodit ja Markovi mudelit. Otsustuspuud kasutatakse lihtsamate ja lühikest ajaperioodi hõlmavate haigusprotsesside ning Markovi mudelit keerukamate ja pikaajalise kuluga protsesside analüüsimiseks. Ülevaates on kirjeldatud nende meetodite põhimõtteid ja toodud näiteid nende kasutamise kohta erinevate tervisetehnoloogiate hindamisel Eestis.Eesti Arst 2014; 93(11):627–632Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.