Optiline koherentne tomograafia – tee silmast ajju
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12100Keywords:
optiline koherentne tomograafia, neurodegeneratiivsed haigused, nägemisnärvi haigusedAbstract
Optiline koherentne tomograafi a (OKT) on võrkkesta ja nägemisnärvi uurimiseks kasutatav mitteinvasiivne meetod. Hiljutised uurimused näitavad, et OKT annab väärtuslikku infot närvihaiguse kulu kohta. OKT tööpõhimõtteks on kudedest tagasipeegelduva valguse registreerimine ja interferomeetria kaudu analüüsimine. Uuritavast koest saadakse umbes 5mikromeetrise resolutsiooniga ristlõikeline ülesvõte. Sclerosis multiplex, Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi põhjustavad võrkkesta närvikiudude kihi õhenemist, mida on võimalik OKT abil mõõta. Seega saab neuronaalsete struktuuride muutusi üles tähendada, mõõta ja hinnata. Nägemisnärvi diski turse korral on võimalik saada diferentsiaaldiagnostikaks väärtuslikku infot. Uuringut võivad takistada individuaalsed eripärad (näiteks müoopilised silmad), silmakeskkondade hägusus. Probleemiks on ka laste andmebaasi puudumine, samuti vajadus patsient uuringu ajaks fikseerida. Tõenäoliselt suureneb tulevikus ka neuroloogide huvi selle silmaarstide tehtava uuringu vastu ning silmaarstil on võimalik anda oma panus nende haigete käsitlemisse.Eesti Arst 2014; 93(11):633–638Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.