Eesti vähiregistri andmete valiidsus aastatel 1995–2008
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12130Keywords:
vähijuhtude registreerimine, andmekvaliteet, andmete valiidsus, kvaliteedikontrollAbstract
Taust. Rahvastikupõhise vähiregistri andmeid kasutatakse paljudes vähitõrje valdkondades. Registri andmekvaliteet on seejuures määrava tähtsusega. Eesmärgid. Anda ülevaade Eesti vähiregistri (EVR) andmete valiidsusest aastatel 1995–2008 ning võrrelda valiidsusindikaatoreid teiste riikidega. Metoodika. Analüüsiti ajavahemikul 1995–2008 Eestis registreeritud vähijuhte. Arvutati mikroskoopiliselt kinnitatud juhtude protsent (%MV), ainult surmatunnistuse juhtude protsent (%DCO), lahangul leitud juhtude protsent (%lahang) ning teadmata algpaikmega juhtude protsent (%PSU). 16 kõige sagedasema vähipaikme puhul vaadeldi kolme näitaja (%MV, %DCO ja %lahang) muutust kolmel ajaperioodil. Valiidsusindikaatoreid võrreldi valitud Euroopa riikide vähiregistrite andmetega. Tulemused. Analüüsitud juhtude koguarv oli 88 578. Neist 87,2% olid mikroskoopiliselt kinnitatud, 1,7% olid ainult surmatunnistuse juhud ning 1,6% lahangujuhud. %MV oli kõige väiksem kõhunäärmevähi korral (50,4%). DCO-juhte oli enim südame-, keskseinandi- ja kopsukelmevähi puhul (10,8%), %lahang oli suurim mesotelioomi (12,3%) ja neerupealisevähi korral (12,1%). Eri ajaperioodide võrdluses püsis %MV enamiku paikmete puhul suhteliselt stabiilsena. %DCO suurenes esimese kahe perioodi võrdluses kõikidel paikmetel, %lahang suurenes esimese ja teise perioodi võrdluses kõhunäärme-, eesnäärme- ja neeruvähi korral. Järeldused. Rahvusvaheline võrdlus näitas, et %DCO ja %PSU olid Eestis heal tasemel ning %MV oli lähedal Lääne-Euroopa riikide näitajatele. Registri andmete valiidsust suurendab täpsem diagnoosimine tervishoiuasutustes ja info täielik edastamine registrile.Eesti Arst 2015; 94(6):339–346Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.