Rasedustüsistused kui kardiovaskulaarhaiguste ja diabeedi riskitegurid

Authors

  • Ele Hanson

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12131

Keywords:

rasedustüsistused, naise tervis, terviseriskid

Abstract

Artikli eesmärk on teadvustada rasedustüsistusi, preeklampsiat ja rasedusdiabeeti kui südame-veresoonkonnahaiguste ja diabeedi riskitegureid. Rasedusest tingitud muutused naise organismis võivad paljastada eelsoodumuse mitmetele kroonilistele haigustele. Preeklampsia põdemine suurendab naise riski haigestuda kardiovaskulaarhaigustesse kuni neli korda, gestatsioondiabeeti kuni kaks korda. Diabeeti haigestumise risk nende rasedustüsistuste põdemise järel on suurenenud vastavalt kaks ja seitse korda. Praegu puuduvad avaldatud uuringud preeklampsiat ja gestatsioondiabeeti põdenud naiste kardiovaskulaarse riski hindamise, edasise jälgimise ja profülaktiliste meetmete efektiivsuse kohta. Arvatakse, et abi võiks olla tervisliku eluviisi järgimisest (kehakaalu alandamine, füüsiline aktiivsus). Rasedustüsistuste diagnoosimine ja ravi kuuluvad günekoloogi kompetentsi, kuid teadmine sünnituse järel riskirühma kuuluvast naisest on vajalik ka teiste erialade spetsialistidele, kes naist edasi nõustades võivad mõjutada tema tervist.Eesti Arst 2015; 94(6):347–351

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2015-06-26

How to Cite

Hanson, E. (2015). Rasedustüsistused kui kardiovaskulaarhaiguste ja diabeedi riskitegurid . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12131

Issue

Juuni 2015

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.