Arenguline grafeemi-värvi sünesteesia

Authors

  • Helerin Raikerus

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12138

Keywords:

sünesteesia, meeltesidestatus, taju, nägemine

Abstract

Sünesteesia ehk meeltesidestatuse all mõistetakse neurobioloogilist isepära, mille korral mingi kindel aisting kutsub automaatselt esile mõne kõrvalaistingu eri ajupiirkondade funktsionaalse või anatoomilise hüpersidestatuse tõttu (1). Kindlad tähed või numbrid võivad tunduda värvilisena, värvilised numbrid võivad hõljuda inimese ümber ruumis, erinevad helitoonid võivad esile kutsuda värviaistingu, sõnadel võib olla erinev maitse ja palju muud – tuntakse vähemalt 60 liiki meeltesidestust (2). Meeltesidestatus võib mõjutada inimese elu nii positiivselt kui ka negatiivselt. On arutletud vaimset tervist kaitsva efekti, keskmisest parema mälu ja suurema loovuse üle (3, 4). Millise diagnoosi peale mõtleksite, kui patsient väidab, et näeb inimeste ümber värvilisi aurasid? Ka see võib olla üheks meeltesidestusliku kogemuse vormiks (5). Meedikute ülesanne on pakkuda patsientidele teaduse edusammudest lähtudes parimat võimalikku abi. Meeltesidestatuse äratundmine on oluline, sest lisaks võimalikele eelistele, mida see inimesele pakkuda saab, võib seisundiga kaasneda ka probleeme. Psühhosotsiaalsest seisukohast on olulisel kohal ühiskonna vähesest teadlikkusest tulenev märgistamine, inimesed võivad tunda ennast üksiku või tõrjutuna (6). Oluline on hoiduda võimalikest valediagnoosidest (nt psühhoos) ning mitte jätta märkamata sündroome, mille korral on leitud meeltesidestatuse üldpopulatsioonist suurem levimus (nt autismispektri häired) (6, 7). Kui meeltesidestuslikud kogemused ei häiri toimetulekut, peetakse arengulist sünesteesiat normaalseks inimese iseärasuseks (6).Eesti Arst 2015; 94(6):374–378

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2015-06-26

How to Cite

Raikerus, H. (2015). Arenguline grafeemi-värvi sünesteesia . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12138

Issue

Juuni 2015

Section

MITMESUGUST

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.