Perearstikeskust külastavad patsiendid soovivad rääkida alkoholi tarvitamise teemal
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12245Abstract
Taust ja eesmärk. Alkoholi liigtarvitamise varajane avastamine ja patsientide nõustamine perearstikeskuses võimaldab kaasa aidata patsiendi alkoholitarvitamise vähendamisele. Perearstide ja -õdede hinnangul on tegemist Eesti perearstisüsteemi sobiva tegevusega, kuid puuduvad andmed, kuidas suhtuvad alkoholi tarvitamise teema käsitlemisesse perearstikeskust külastavad patsiendid. Uuringu eesmärk oli kirjeldada perearstikeskusesse vastuvõtule tulnud ning alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja nõustamise projektis osalenud patsientide arvamusi alkoholi tarvitamisest rääkimise kohta.
Meetodid. Seitsmes Eesti perearstikeskuses viidi alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja nõustamise teenuse osutamise raames läbi patsientide ankeetküsitlus.
Tulemused. Küsimustikule, mis koosnes üheksast väitest, vastas 344 patsienti. 98% vastajatest nõustus väitega, et perearst või -õde võib patsiendile esitada küsimusi alkoholi tarvitamise kohta, kui see puudutab patsiendi tervist ja ravi. 96% vastajatest oli seisukohal, et perearst või -õde võiks soovitada patsiendile vähendada alkoholi tarvitamist, kui alkoholi tarvitamine mõjub patsiendi tervisele halvasti. 78% vastajatest ei tundnud end alkoholi tarvitamisest rääkides ebamugavalt. 67% vastanutest arvas, et perearst või -õde võiks mõne aja pärast uuesti patsiendiga rääkida alkoholi tarvitamise teemal.
Järeldused. Tervisekontrolliks või tervisekaebusega perearsti või -õe vastuvõtule pöördunud patsiendid suhtuvad positiivselt alkoholi tarvitamise kohta küsimuste esitamisesse ja nõustamisse ning peavad seda oluliseks. Nõustamise paremaks kohandamiseks patsientide vajadustele on vaja arendada alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja nõustamise tegevust Eesti perearstikeskustes.
Eesti Arst 2015; 94(7):404–410
Downloads
Downloads
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.