Allergilise kontaktdermatiidi põhjused viimasel kümnel aastal
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12247Abstract
Allergiline kontaktdermatiit (AKD) on sage nahahaigus, mille põhjuste osatähtsus aja jooksul muutub. Seetõttu tuleb AKD etioloogilisi tegureid varasemate aastate epikutaantestide tulemuste alusel aeg-ajalt täpsemalt iseloomustada.
Ajavahemikul 2004–2013 käis TÜ Kliinikumi nahahaiguste kliinikus nahatestide
tegemas 1724 patsienti, kellest 78,5% olid naised. Kõiki haigeid testiti Euroopa standardseeria kontaktallergeenidega, mis olid ostetud kas Saksamaalt (Hal Allergie GMBH) või Rootsist (Chemotechnique Diagnostics). Standardseeriasse kuuluvad metallid (nikkel, kroom, koobalt), nahahooldusvahendite konservandid, lõhnaained, kummitööstuses kasutatavad keemilised ühendid, mõned naharavimite koostisosad ja taimsed allergeenid.
Vähemalt üks positiivne nahatesti tulemus saadi 36,7%-l uuritutest. Levinumad
allergeenid olid nikkelsulfaat (17,6%), konservandid formaldehüüd (7,1%) ja metüülisotiasolinoon (4,0%), harvem oli ülitundlikkust Peruu palsami (3,2%), lõhnaainete (3,1%) ja kampoli suhtes (2,7%).
Kümne aasta tulemused näitavad, et meil on lähiriikidega võrreldes rohkem formaldehüüdi suhtes sensibiliseerunuid. Samal ajal suureneb metüülisotiasolinooni suhtes sensibiliseerunute arv. Veel täheldasime ülitundlikkust parafenüleendiamiini suhtes lastel, kes olid teinud ajutise tätoveeringu.
Eesti Arst 2015; 94(7):411–416
Downloads
Downloads
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
