Sünnikaalukõverad Eestis ja sünnikaalu mõjutavad tegurid: registripõhine uuring
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12296Abstract
Taust. Vastsündinute keskmine sünnikaal erineb riigiti. Sünnikaalu uurimisega on võimalik kliinilises meditsiinis paremini analüüsida perinataalset suremust ja haigestumise põhjuseid, sh patsiendi hilisemas elueas.
Eesmärk. Koostada sünnikaalukõverad raseduse kestuse järgi Eestis aastatel 1995–2012 elusalt sündinud poeg- ja tütarlaste andmete põhjal. Alaeesmärkideks oli võrrelda saadud tulemusi aastate 1992–1994 andmetega ning kirjeldada erinevusi ning analüüsida sünnikaalu mõjutavaid tegureid.
Metoodika. Andmeallikana kasutati Eesti meditsiinilise sünniregistri (EMSR) mitteisikustatud andmeid laste kohta, kes sündisid Eestis ajavahemikul 1995–2012 (n = 240 108). Sünnikaalude analüüsimiseks kasutati protsentiile 3, 10, 25, 50, 75, 90, 97. Protsentiilid arvutati raseduskestuse järgi nädalates poiste ja tüdrukute kohta eraldi. Sünnikaalu mõjutavate teguritena analüüsiti ema sotsiaal-demograafi list tausta, rasedusaegseid riskitegureid ja varasemaid sünnitusi ja aborte. Tegureid analüüsiti kohandatud lineaarse regressioonmudeli abil. Võrdlusrühma andmed pärinesid aastatel 1992–1994 korraldatud sünnikaalu-uuringust.
Tulemused. Sündide arvud rasedusnädalate järgi ning sünnikaalu protsentiilid poiste ja tüdrukute kohta toodi vahemikus 22–43 rasedusnädalat. Sünnikaalu mõjutavad lapse sugu, ema haridus, rahvus, perekonnaseis, varasemad sünnitused, abordid ning rasedusaegsed riskitegurid. Võrreldes varasema uuringuga on 25.–34. rasedusnädalal sündinute kaal vähenenud, tüdrukutel 1–71 g ja poistel 9–111 g. 35.–43. rasedusnädalal sündinute kaal on poistel suurenenud 7–140 g ning 36.–42. rasedusnädalal sündinud tüdrukutel 1–70 g.
Järeldused. Võrreldes käesolevat uuringut aastatel 1992–1994 Eestis tehtud uuringuga, on lühema raseduskestuse korral elusalt sündinud laste sünnikaal vähenenud ja pikema raseduskestuse korral laste keskmine sünnikaal suurenenud. Sünnikaalu mõjutavad nii sotsiaal-demograafilised tegurid kui ka rasedusaegsed riskitegurid. Vastsündinute sünnikaal väärib regulaarset jälgimist ja sünnikaalugraafi kuid tuleb igas riigis regulaarselt uuendada.
Eesti Arst 2015; 94(8):465–470
Downloads
Downloads
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
