Südame isheemiatõve riski ennustamine geneetiliste markerite abil

Authors

  • Aet Saar
  • Toomas Marandi
  • Maris Alver
  • Tiia Ainla
  • Krista Fischer
  • Jaan Eha

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12342

Abstract

Südame isheemiatõbi on komplekshaigus, mille avaldumises on roll keskkonnal, eluviisil, pärilikkusel ja nende koosmõjudel. Haiguse tekkeriski võimalikult varajane ja täpne hindamine on ennetava ravi määramise nurgakiviks. Kasutusel olevates riskiskoorides ei ole võetud arvesse pärilikkust, kuigi selle osakaalu südame isheemiatõve kujunemisel hinnatakse 40–60%-ni.

Uute meetodite jõudmine geneetiliste uuringute paletti on toonud kaasa enam kui 50 südame isheemiatõve avaldumise riskiga soetud geneetilise markeri tuvastamise. Leitud markerite kombineerimine võimaldab koostada polügeense riskiskoori, mis aitab seni klassikalistel riskiteguritel põhinenud riski hindamist ja ravi määramist oluliselt täpsemaks muuta. On ootuspärane, et lähitulevikus kuulub südame isheemiatõve tervikliku käsitluse hulka lisaks klassikalistele riskiteguritele ka geneetiliste markerite hindamine.

Eesti Arst 2015; 94(9):522–529

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

How to Cite

Saar, A., Marandi, T., Alver, M., Ainla, T., Fischer, K., & Eha, J. (2015). Südame isheemiatõve riski ennustamine geneetiliste markerite abil. Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12342

Issue

Oktoober 2015

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.