Kroonilise haiguse aneemia
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12344Abstract
Kroonilise haiguse aneemia (KHA), tuntud ka kui põletikuaneemia, on tihti esinev hematoloogiline häire, mis kaasneb paljude krooniliste haigustega, sealhulgas autoimmuunsed häired, infektsioonid ning pahaloomulised kasvajad. Rauavaegusaneemia järel on KHA teine kõige sagedasem aneemiavorm, olles sellest hoolimata tihti aladiagnoositud.
Ülevaateartiklis on keskendutud pahaloomuliste kasvajate mõjule erütropoeetilisele süsteemile, mis on mõjutatud kasvajalisest koest pärinevate tsütokiinide, eriti interleukiin-6 (IL-6) kaudu. KHA patogeneesis on olulised kolm peamist mehhanismi: erütrotsüütide eluea lühenemine, vähenenud vastus erütropoetiinile ning raua homöostaasi häirumine. Viimane on peamiselt põhjustatud põletiku ägeda faasi valgu – heptsidiini – üleekspressioonist, mille liia tõttu kehas ei saa erütropoeetilised rakud organismis olevat rauda kasutada. Diagnostiliselt on oluline eristada KHAd eriti rauavaegusaneemiast, kuid ka teistest aneemiavormidest seerumi ferritiini, heptsidiini ning transferriini lahustuvate retseptorite (sTfR – soluble transferrin receptor) hulga õige tõlgendamise alusel. KHA raviks on võimalik kasutada raua lisamanustamist, erütrotsüütide ülekannet või erütropoetiini manustamist.
Eesti Arst 2015; 94(9):538–546
Downloads
Downloads
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.