Väljakutsed eakate vähihaigete kiiritusravis
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12381Abstract
Maailmas prognoositakse jätkuvat vanemaealiste vähihaigete osakaalu suurenemist, mis kasvab tänu pikenenud elueale, tõhusamale vähiravile ja kasvajaspetsiifilise elulemuse suurenemisele. Vananemisega kaasneb sageli mitmete elundisüsteemide funktsionaalse reservi vähenemine ja krooniliste haiguste esinemissageduse kasv.
Eakate vähihaigete rühm on heterogeenne, mistõttu ei ole patsiendi vanus üksi piisav tegur tema terviseseisundi hindamiseks ja raviotsuste tegemiseks. Patsientide objektiivne geriaatriline hindamine on oluline, tagamaks, et eakad vähihaiged ei saaks üle- või alaravitud. Kliinilises praktikas on eakate vähiravi otsuse tegemine sageli komplitseeritud, sõltudes mitmetest kasvaja- ja patsiendispetsiifilistest teguritest ning tõenduspõhise info olemasolust. Eakad vähipatsiendid saavad erialase kirjanduse andmeil vähem tõendus- ja ravijuhendipõhist ravi, samuti kaasatakse neid oluliselt vähem kliinilistesse uuringutesse.
Kiiritusravi on eakate soliidtuumorite ravis üks olulisemaid raviviise nii kuratiivsel ehk tervistaval kui ka palliatiivsel eesmärgil. Kiiritusravi otsus tehakse personaalse riski ja kasu suhte hindamise abil, arvestades nii ravi efektiivsust kui ka võimalikku toksilisust.
Eesti Arst 2015; 94(10):596–601
Downloads
Downloads
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
