Eakate seksuaalsus: kas sellest peab vähihaigega rääkima?

Authors

  • Olev Poolamets

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12386

Abstract

Märkimisväärne osa inimestest jätkab seksuaalelu elamist vanemas eas ning ajas on see osakaal suurenenud. Seksuaalelu nõustamise korral on hea teada põhjalikumalt seksuaalelu mõistet, läheneda sellele avatult ja mittedualistlikult (erapooletult, kuid hoolivalt), et inimesi ja nende probleeme kuulata eelarvamustevabalt. Oluline on anda nõustamisel olulisimat – luba olla seksuaalne olend – ning seejärel nõustada patsienti professionaalsest pädevusest lähtudes. Koos seksuaalmeditsiini arenguga on tekkinud mitmeid patsientide aitamise võimalusi, kuid parim on siiski teha seda eri valdkondade koostöö kaudu. Nii nagu seksuaalelu elamist, tuleks erinevas vanuses aktsepteerida ka seksuaalelu mitteelamist, arutledes, mis inimesele (partnersuhtele) on tema seisukohalt parim. Laiema seksuaalsuse definitsiooni kohaselt hõlmab seksuaalsus põhivajadust puudutuse, läheduse ja inimliku kiindumuse järele ning seda vajab valdav osa inimesi kogu elu jooksul.

Eesti Arst 2015; 94(10):624–627

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

How to Cite

Poolamets, O. (2015). Eakate seksuaalsus: kas sellest peab vähihaigega rääkima?. Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12386

Issue

November 2015

Section

EAKAD JA VÄHK

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.