Kolorektaalvähi sõeluuringu kulutõhusus Eestis
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12470Abstract
Taust. Kolorektaalvähk on seedetrakti kasvaja, millesse haigestub Eestis igal aastal 800–900 inimest. Kolorektaalvähk on enamasti aeglase ja astmelise tekkeprotsessiga; tekkivate adenoomide varane avastamine ja eemaldamine võimaldab ära hoida kolorektaalvähi tekke. Kolorektaalvähist tingitud haigestumuse ja suremuse vähendamiseks on mitmes riigis kasutusel fakultatiivsed ja rahvastikupõhised sõeluuringuprogrammid.
Eesmärk. Hinnata teaduskirjanduse ja Eesti andmete alusel tervishoiu rahastaja perspektiivist kolorektaalvähi skriinimise kulutõhusust guajakimeetodil põhineva testi (gFOBT), immunokeemilise testi (FIT) ja ühekordse sigmoidoskoopiaga võrreldes mitteskriinimisega.
Metoodika. Koostati Markovi mudel 60aastaste kohordi skriinimiseks 10 aasta perspektiivis, mille alusel võrreldi erinevate skriiningumeetodite tervisetulemeid, kulusid ja kulutõhusust.
Tulemused. Võrreldes mitteskriinimisega suudetaks skriinimisel osaleva kohordi kohta Eestis 10 aasta jooksul ära hoida 33–74 kolorektaalvähi surmajuhtu ja võita 71–136 kvaliteetset eluaastat (QALY). Täiendkulu tõhususe määr (ICER) lisanduva QALY kohta on FIT puhul 9919 eurot, gFOBT puhul 13 456 eurot ning sigmoidoskoopia puhul 3759 eurot. Kõige enam mõjutab kulutõhususe hinnangut osalusmäär sõeluuringus, vähi ja vähieelsete seisundite esinemistõenäosused, diskonteerimise mitterakendamine ja hindamise ajaperspektiivi pikendamine.
Järeldused. Sõeluuring võib vähendada kolorektaalvähist tingitud suremust ja võita kvaliteetseid eluaastaid. Kolme võrreldud skriinimise testmetoodika täiendkulu tõhususe määrad on samas suurusjärgus.
Eesti Arst 2015; 94(11):652–659
Downloads
Downloads
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
