Kaugisheemiline eelkohastamine – lihtne meetod elundikahjustuse vähendamiseks

Authors

  • Teele Kepler
  • Karl Kuusik
  • Jaan Eha
  • Mihkel Zilmer
  • Urmas Lepner
  • Joel Starkopf
  • Jaak Kals

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12471

Abstract

Kaugisheemiline eelkohastamine (KIE) on meetod, mida kasutatakse sihtelundi isheemia-reperfusioonikahjustuse vähendamiseks. Meetod põhineb lühiajaliste isheemia- ja reperfusiooniepisoodide tekitamises, enamasti jäsemetel. KIE kaitsvat mõju ja mehhanisme on uuritud nii loomadel kui ka inimestel. Saadud on paljulubavaid tulemusi eelkõige südame ja neerude, kuid ka teiste elundite kaitses. Kõige rohkem on uuritud KIE rakendamise kasulikkust südameoperatsioonidel ja perkutaansetel koronaarinterventsioonidel, kuid ka kontrastainest põhjustatud nefropaatia vähendamisel. KIE täpsed mehhanismid ei ole teada, kuid on selge, et selles osaleb mitmeid signaalradasid. Uuringutes on leitud roll nii humoraalsetel, neuraalsetel faktoritel kui ka süsteemsel põletikulisel vastusel.

Eesti Arst 2015; 94(11):661–666

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

How to Cite

Kepler, T., Kuusik, K., Eha, J., Zilmer, M., Lepner, U., Starkopf, J., & Kals, J. (2015). Kaugisheemiline eelkohastamine – lihtne meetod elundikahjustuse vähendamiseks. Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12471

Issue

Detsember 2015

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.