Retroperitoneaalne arteriovenoosne malformatsioon enneaegsel vastsündinul
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12472Abstract
Arteriovenoosne malformatsioon (AVM) on harva esinev arenguanomaalia, mis koosneb düsplastiliste arterite ja veenide võrgustikust. Kirjandusest võib leida vaid üksikuid haigusjuhtude kirjeldusi retroperitoneaalruumi magistraalveresooni haaravate AVMide kohta.
Artiklis on kirjeldatud haigusjuhtu, kus enneaegsena sündinud lapsel tekkisid väljendunud südamepuudulikkus, anasarka, respiratoorne düspnoe ja metaboolne atsidoos. Angiograafial tuvastati AVM lumbaalsete toitearteritega ja vargussündroomiga vistseraalsetest arteriaalsetest tüvedest. Tehti toitearterite emboliseerimine koilide ja tsüanoakrüülliimiga, kuid südamepuudulikkus, oksügenatsioonihäire ja metaboolne atsidoos süvenesid. Vastsündinu suri neljandal elupäeval. Lahangul tuvastati tsüstjatest aladest koosnev AVM, mis oli ühenduses kõhuaordiga ja haaras endasse alumise õõnesveeni. Tegemist on seni teadaolevalt esimese haigusjuhuga, kus AVMi embolisatsioon tehti väga väikese sünnikaaluga enneaegsel vastsündinul.
Artikli ingliskeelne versioon on avaldatud ajakirjas International Journal of Clinical
Pediatrics (1).
Eesti Arst 2015; 94(11):668–673
Downloads
Downloads
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
