Und soodustavate ravimite kliiniline farmakoloogia ja kasutamise suundumused Eestis

Authors

  • Katrin Sonn
  • Ott Laius
  • Alar Irs

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12476

Abstract

Enamik und soodustavaid ravimeid võimendab aju une-ärkvelolekusüsteemi und soodustavate keskuste funktsiooni. Eestis kasutatakse uinutina valdavalt bensodiasepiine ning nn Z-ravimeid (zopiklooni ja zolpideemi), mis toimivad GABA-A (gamma-aminovõihape A) retseptori kaudu. Soodsama kõrvaltoimete profiiliga uinutite hulka kuuluvad melatoniin ja selle sünteetilised analoogid. Uudse toimemehhanismiga uinutite näiteks on oreksiiniretseptori antagonistid, mis ei ole Eestis praegu kättesaadavad.

Unehäirega patsiendi esmases käsitluses on oluline selgitada välja unehäire iseloom, nõustada unehügieeni suhtes ning teha kindlaks võimalikud kaasuvad terviseprobleemid. Uinuti vajadust peab iga patsiendi puhul põhjalikult kaaluma, arvestades uinutite märkimisväärseid koos- ja kõrvaltoimeid, patsiendi vanust ja kaasuvaid haigusi. Artiklis on toodud uinutite ja anksiolüütikumide kasutamise ning väljakirjutamise praktika suundumused Eestis viimastel aastatel.

Eesti Arst 2015; 94(11):684–688

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

How to Cite

Sonn, K., Laius, O., & Irs, A. (2015). Und soodustavate ravimite kliiniline farmakoloogia ja kasutamise suundumused Eestis. Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12476

Issue

Detsember 2015

Section

RAVIMITEAVE RAVIMIAMETILT

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.