Oluliselt suurenenud haigestumus emakakaelavähki Eestis perioodil 1998–2008
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12565Abstract
Taust. Emakakaelavähki on võimalik ennetada vähisõeluuringu ja vaktsineerimise abil.
Eesmärk. Analüüsida emakakaelavähi haigestumust Eestis aastatel 1998–2008 vanuserühmiti ja morfoloogiliste tüüpide kaupa.
Metoodika. Aastatel 1998–2008 Eesti vähiregistris registreeritud esmastest emakakaelavähi juhtudest eristati lamerakk-kartsinoomid, adenokartsinoomid ning muu morfoloogiaga kasvajad. Koos 95% usaldusvahemikuga arvutati standarditud haigestumuskordajad ja haigestumuskordajad vanuserühmiti (20–29, 30–39, 40–49, 50–59, 60–69, 70+). Haigestumuse aastase protsentuaalse muutuse leidmiseks kasutati muutuspunkti regressioonanalüüsi.
Tulemused. Kokku diagnoositi 1998.–2008. aastal 1826 esmast emakakaelavähi juhtu, neist 1555 olid lamerakk-kartsinoomid, 116 adenokartsinoomid ning 155 muu morfoloogiaga kasvajad. Emakakaelavähi patsiendi keskmine vanus oli 54 aastat. Lamerakk-kartsinoomi standarditud haigestumuskordaja oli vahemikus 12,7–17,9/105, haigestumus oli suurim vanuserühmas 40–49 aastat. Uuritud ajavahemikul suurenes lamerakk-kartsinoomi haigestumuskordaja aastas 2,2% (95% usaldusvahemik (uv) 0,8–3,6) ja adenokartsinoomi haigestumus 8,0% (95% uv 4,9–12,3).
Järeldused. Olemasolevate emakakaelavähi ennetusmeetmete ebaotstarbeka kasutuse (või kasutamata jätmise) tõttu on emakakaelavähi haigestumuskoormus Eesti naiste hulgas suurenenud ning on suur võrreldes põhjamaade ja teiste Euroopa riikidega.
Eesti Arst 2016; 95(1):20–27
Downloads
Downloads
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
