Rasedus pärast elundisiirdamist

Authors

  • Kristi Anderson
  • Pille Vaas

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12612

Abstract

1956. aastast, mil rasestus esimene siiratud elundiga naine, on peatselt möödas 60 aastat. Elundisiirdamine suurendab viljatute naiste rasestumise tõenäosust ning täiustunud meditsiinilised teadmised võimaldavad ka siirikutega naistel raseduse edukat kulgu. Kõige rohkem on kirjeldatud rasedusi neerusiirikuga naistel, kuid see on võimalik ka pärast maksa, südame, kopsude, peensoole või isegi mitme elundi samaaegset siirdamist. Eestis on elundisiirdamisjärgseid rasedusi olnud väga vähe, kuid siirdamiste hulga suurenemine on muutnud teema aktuaalseks ka siinse arstkonna jaoks.

Artikli eesmärk on selgitada, milline on seos elundisiirdamise ja viljakuse vahel, kas ja kuidas mõjutavad rasedusaegsed immunoloogilised muutused siiratud elundit, millised on sagedasemad tüsistused siirikutega rasedatel ning mida on teada immunosupressiivse ravi mõjust loote arengule.

Eesti Arst 2016; 95(2):98–104

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2016-02-23

How to Cite

Anderson, K., & Vaas, P. (2016). Rasedus pärast elundisiirdamist. Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12612

Issue

Veebruar 2016

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.