Migreeniga inimeste elukvaliteet ning selle hindamine
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12632Abstract
Migreen on inimese elu ning selle kvaliteeti vägagi mõjutav haigus. Migreeniga inimeste elukvaliteeti hindavate uuringute võrdluse muudab keeruliseks aga see, et uuringutes on kasutatud väga erinevaid küsimustikke ja skaalasid ning puuduvad piisavad andmed nende tulemuste omavaheliste seoste kohta.
Uuringu eesmärk oli võrdlevalt hinnata migreeniga inimeste elukvaliteedi hindamiseks kasutatavate küsimustike (üldine tervise mõju hindav, peavaluspetsiifiline ja migreenispetsiifiline küsimustik) tulemusi ning migreeniga inimeste elukvaliteeti.
Mittejuhuslikustatud läbilõikeuuringus võrreldi RAND-36 (ingl 36-item Health Survey) küsimustikuga saadud, uuringurühma kuulunud migreeniga patsientide (n = 105) tulemusi üldrahvastiku migreenita kontrollrühma (n = 176) sama küsimustiku tulemustega. Küsimustikuga RAND-36 saadud tulemisi võrreldi nii HIT-6 (ingl Headache Impact Test 6) kui ka MIDAS küsimustikega saadud tulemustega.
Kõigi kolme küsimustiku omavaheliste korrelatsioonide võrdlemisel selgus, et nii peavaluspetsiifilise HIT-6 kui ka migreenispetsiifilise MIDAS (ingl Migraine Disability Assesment Survey) küsimustiku tulemused korreleerusid RAND-36 üldise elukvaliteedi küsimustiku tulemustega. Arvestades seda, et üldise elukvaliteedi küsimustike täitmine on aeganõudvam, soovitame kasutada igapäevases kliinilises praktikas migreenispetsiifilisi küsimustikke.
Eesti Arst 2016; 95(3):155–161
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.