Hammaste erosioon
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12633Abstract
Erosiooniks nimetatakse hamba kõvakudedes mineraalide kadu, mis tekib nende kokkupuutel hapetega. Erinevalt hambakaariesest pole happed bakteriaalset päritolu. Kõige sagedamini on kulumise tõttu kahjustunud ülemiste hammaste huule- ja suulaepoolsed ning alumiste purihammaste mälumispinnad. Suhu sattuv hape võib tekitada hambale otsese kahjustuse või muuta pinna pehmeks ning see teeb selle vastuvõtlikumaks mehaaniliste tegurite suhtes. Kõige sagedasemaks kulumise vormiks on kombineeritud kahjustus, kus eelnevalt happe tõttu pehmenenud hambapind eemaldatakse hiljem hambaharjaga pestes. Algfaasis on kulumine asümptomaatiline ning selle avastamine nõuab hambaarstilt tähelepanu ja teadlikkust. Kulumise tekkepõhjused on mitmetegurilised ning diagnoosi püstitamisel on oluline osa arusaamal patsiendi tervisekäitumisest. Kulumise ravi hõlmab lisaks taastamisele ka hambapindade kaitset demineralisatsiooni eest ning põhjustavate tegurite väljaselgitamist ja kontrolli alla saamist.
Eesti Arst 2016; 95(3):162–169
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
