Botulismitoksiini kliiniline kasutamine

Authors

  • Karin Rallmann
  • Maarika Liik
  • Pille Taba

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12634

Abstract

Botulismitoksiin on tugev bioloogiline mürk, mille toime võib mürgistuse korral viia lõtvade lihashalvatuste ja hingamispuudulikkuse tõttu surmani. Botulismitoksiini seitsmest serotüübist kaht kasutatakse ravi eesmärkidel: esimest korda võeti botulismitoksiin kasutusele strabismi raviks, praegu on peamiseks kasutusnäidustuseks düstooniad ja spastilisus, aga viimastel aastatel on lisandunud mitmeid uusi näidustusi, nagu liigne süljevoolus, sulgurlihaste häired ja peavalud. Lisaks meditsiinilistele näidustusele on botulismitoksiini kasutatud ka kosmeetilistel eesmärkidel. Kuigi tegemist on tugevatoimelise mürgiga, on ravi kõrvaltoimeid suhteliselt vähe. Eestis alustati botulismitoksiini süstimist düstooniahaigetele 20 aastat tagasi, kuid praeguseks on näidustuste ring märkimisväärselt laienenud. Botulismitoksiini A-serotüübi preparaate (Botox ja Dysport) kasutatakse lisaks ka spastilisuse, liigse süljevooluse ja sulgurlihaste häirete raviks.

Eesti Arst 2016; 95(3):171–178

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2016-03-24

How to Cite

Rallmann, K., Liik, M., & Taba, P. (2016). Botulismitoksiini kliiniline kasutamine. Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12634

Issue

Märts 2016

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.