Pankrease siirdamine – ravivõimalus tüsistunud diabeedi korral

Authors

  • Marko Murruste
  • Karri Kase

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12902

Abstract

Pankrease siirdamine on saanud enamikus arenenud riikides oluliseks ravivõtteks tüsistunud diabeedi ravis. Selle peamine näidustus on I tüüpi diabeedist tingitud diabeetiline nefropaatia, kus patsiendid vajavad neeru siirdamist – pankrease täiendav siirdamine ja sellega diabeedi likvideerimine parandab oluliselt nende patsientide siirdamisjärgset elukvaliteeti, pikendab eluiga ja peatab või aeglustab diabeedi sekundaarsete tüsistuste arengut.

Harvadel juhtudel tuleb pankrease siirdamine arvesse ka eraldi, s.o ebastabiilse I tüüpi diabeedi korral, kui esinevad eluohtlikud hüpoglükeemiad.

Üksikjuhtudel tuleb pankrease siirdamine arvesse samal ajal ka koos teiste soliidorganitega (nt maksaga, kopsuga, peensoolega) neil haigetel, kes põevad I tüüpi diabeeti.

Nüüdisaegse operatsioonimetoodikaga on suudetud vähendada tüsistuste osakaalu ja letaalsus jääb alla 1%. Immunosupressiooni areng on viinud pankrease siiriku prognoositava funktsiooniperioodi pikaks, enam kui 50%-l juhtudest kestab see üle 10 aasta.

Alates 2015. aastast on pankrease transplantatsioon kättesaadav ka Eesti patsientidele. Prognoositav aastane vajadus pankrease siirdamise järele on 5–10 juhtu aastas.

Eesti Arst 2016; 95(4):226–232

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2016-04-26

How to Cite

Murruste, M., & Kase, K. (2016). Pankrease siirdamine – ravivõimalus tüsistunud diabeedi korral. Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12902

Issue

Aprill 2016

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.