Vereseerumi troponiini määramine erakorralises meditsiinis

Authors

  • Karl Kiisk
  • Kuido Nõmm
  • Eno-Martin Lotman
  • Peep Talving
  • Joel Starkopf

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.13051

Abstract

Troponiinide (Tn) määramine on erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) laialdaselt kasutusel, seda ennekõike ägedate koronaarsündroomide (ÄKS) diagnoosimiseks ja välistamiseks. Nüüdseks on kasutusel testid, mis on tuntud kui kardiaalse troponiini (cTN) määramise kõrgtundlikud testid (ingl high-sensitive cardiac troponin, hs-cTn). Nende testidega on võimalik sedastada vereseerumis juba minimaalne troponiinisisaldus. Paraku on suurem tundlikkus toonud kaasa testi vähenenud spetsiifilisuse. On tekkinud olukord, kus haigetel leitakse üha sagedamini cTn referentväärtust ületavaid tulemusi, kuid samal ajal puudub otsene südamekahjustusele viitav seisund või haigus. On kirjeldatud mitmeid erinevaid haigusseisundeid, millega seostatakse troponiinide sisalduse suurenemist, kuid selle kliiniline tähtsus pole alati üheselt selge.

Eesti Arst 2016; 95(8):515–522

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2016-09-27

How to Cite

Kiisk, K., Nõmm, K., Lotman, E.-M., Talving, P., & Starkopf, J. (2016). Vereseerumi troponiini määramine erakorralises meditsiinis. Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.13051

Issue

September 2016

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.